Vabaühenduste AVP ümarlaud arutab Eesti avatud valitsemise partnerluse tulemuslikkust
Reedel, 7. veebruaril kogunev AVP ümarlaud teeb kokkuvõtteid Eesti osalemisest rahvusvahelises avatud valitsemise partnerluse (AVP) initsiatiivis, millega Eesti valitsus liitus 2012. aasta kevadel. AVP-ga liitudes võtavad riigid kohustuse ellu viia konkreetseid tegevusi, mis suurendavad valitsemise läbipaistvust, parandavad kodanike poliitikas osalemise võimalusi ning väldivad korruptsiooni. Nüüd on kätte jõudnud aruandluse aeg.
Juba eelmisel aastal valmis valitsuse enesehinnangu raport, mida täiendab valitsusest sõltumatu eksperthinnang. Viimane on äsja valminud Praxise eksperdi Hille Hinsbergi eestvõttel ja avatud tagasisideks rahvusvahelises Open Government Partnership portaalis. Ümarlaual on kavas tutvuda sõltumatu raporti järelduste ja ettepanekutega ning kujundada nende suhtes arvamus. Raporti kokkuvõttes seisab:
„Eesti tegevuskavasse koondati meetmeid ja tegevusi muudest arengukavadest ja valitsuse tegevusprogrammist. See oli pragmaatiline valik, et tagada tegevuskavale ressursid ja ametnike tööaeg . Tänu sellele on tegevuskava täitmine olnud tulemuslik ning valitsus on liikunud võetud eesmärkide suunas. Tegevuskava järgmise perioodi ette valmistamisel tasub valitsusel otsustada kindel eestvedaja ja vastutaja, võtta uusi ja ambitsioonikaid eesmärke ning kaasata valitsusväliseid partnereid tegevuste plaanimisel ja elluviimisel.“
Kuna järgmise 2 aastase perioodi tegevuskava ettevalmistamise tähtaeg on juba aprillikuu, siis tuleb ümarlauas arutlusele küsimus – kuidas toimida olukorras, kus valitsus ei ole seni otsustanud, kuidas korraldada järgmise AVP tegevuskava ettevalmistamist. Kui plaan puudub, ei saa ka vabaühendused kaasa rääkida ja ühiselt tegutseda ühiskonnale nii olulisel avatud valitsemise teemal.
Uudise koostas:
Liia Hänni
