Arvamuslood
-
Liia Hänni: Kas tagasiminek on edasiminek?
Liia Hänni kirjutab Riigikogu sammudest oma komisjonide töö suletumaks muutmisel. Riigikogu on uuesti käsile võtnud komisjonide istungite jäädvustamise teema, millele eelmine koosseis ei suutnud lahendust leida. Teatavasti vallandas siis avalikkuse pahameele istungite salvestiste hävitamise plaan, mis jäi katki – salvestised otsustati anda arhiivi. Lisaks jõuti arusaamale, et 2004. aastal sisse viidud kord, mille kohaselt protokoll ei … Loe edasi >
-
E-st Eesti ees ehk inimnäolisest e-riigist
Avatud valitsemise partnerluse ümarlaua koordinaator Andrei Liimets kirjutas veebruarikuises Müürilehes tasakaalukast e-riigi arendamisest. Riigipeks on moes. See pole meie väiksel maalapil midagi erandlikku, vaid globaalsete paanikanootide kaja. Kriisist kriisi liikudes, olgu parasjagu maailmalõpusõnumite peategelaseks kliima, kreeklased või pagulased, on raske säilitada tasakaalukust ja kainet mõtlemist. Vaadake kas või mõnda Ameerika vabariiklastest presidendikandidaatide debatti – tegu … Loe edasi >
-
Yoko Alender: Avatud Riigikogu on demokraatia kaasajastamine
Riigikogu liige Yoko Alender, kes osales oktoobrikuisel avatud valitsemise partnerluse suurüritusel OGP Global Summit 2015 Mexico Citys, kirjutab mõtetest Riigikogu rolli kohta avatud valitsemise edendamisel. Selleaastasel suurkohtumisel Mehhikos oli Avatud valitsemise partnerluse ajaloos teist korda esindatud ka Eesti Riigikogu. Alates 2013. aastast võttis OGP selge suuna, et lisaks avatud valitsemisele peab avatumaks muutuma ka seadusloome. … Loe edasi >
-
Parlamentide positiivne hõlmamine AVP-sse
Neli aastat tagasi 8 riigi ja sama arvu valitsusväliste organisatsioonide algatatud Open Government Parnership (avatud valitsemise partnerlus – AVP) initsiatiiv ajab visalt juuri. Tänaseks on sellega liitunud 66 riiki, esimeses laienemisringis 2012. aasta kevadel tegi seda ka Eesti. Initsiatiivi eesmärgiks on innustada riikide valitsusi ja kodanikke järjest enam järgima avatud valitsemise põhimõtteid kasutades selleks IKT … Loe edasi >
-
Kui avatud Riigikogu me vajame?
On üsna tavapärane, et rahvaesindajad Toompeal püüavad enne valimisi nelja aasta jooksul saadud töökogemuse üldistada ning Riigikogu tööd reguleerivat kodu- ja töökorra seadust täiustada. Nimetatud seaduse muutmine nõuab koosseisu hääleenamust, olles seega üheks oluliseks põhiseadusliku demokraatia nurgakiviks. Hetkel on Riigikogus lõpphääletusele minemas praeguse koosseisu ajal valminud eelnõu. Seda tasub ka kodanikel põhjalikumalt uurida, et hiljem … Loe edasi >
-
Kuidas vahele segada
Järgnev artikkel on kirjutatud 15. septembril toimunud Demokraatiapäeva auks, mille teemaks oli kuulamine. Artikkel ilmus Memokraadi blogis. ——– Kuidas vahele segada Kas olete märganud, kuidas avalikes aruteludes vohab vahelesegamise praktika? „Vabariigi kodanikes“ ja „Ringvaates“ on see justkui osaks brändist muutunud: saatejuhid tunduvad vahel kõige rohkem sõna võtvat, saatekülalised ei oska aga tihti vestluskaaslasi tähele panna. … Loe edasi >
-
Iirlaste oma rahvakogu
Mulle kui mulluse Rahvakogu algatusrühma koordinaatorile pakkus Dublinis toimunud kahepäevasel AVP Euroopa konverentsil kõige enam pinget Iirimaal veel käimas olev katse töötada rahvakoosolekute käigus välja muudatused riigi põhiseadusesse. Erinevalt Rahvakogust on iirlased asja päris laialt ette võtnud, moodustades hakatuseks 100-liikmelise algatuskogu. Kolmandik algatajatest on poliitikud, kaks kolmandikku liikmeist värvati esindusliku juhuvalimi hulgast. Minemata siinkohal korralduslikesse … Loe edasi >
