AVP – PVA
Kas üle kahekümne aasta riigi teenistuses olemine viib olukorda, kus õigetpidi sõnad tunduvad tagurpidi tähenduslikud? Ja nii juhtus kui mõtlesin AVP peale ning tagurpidi olekus tuli välja PVA. See on liim oma kõige praktilisemal kombel. Hm, äkki on AVP samuti vahend, või valitsemise viis, mis liidab kokku valitsuse ja vabaühendused, nii kõige kujundlikumal liimilikumal moel?
Täna on AVP tegevuskavas osalevad ministeeriumid oma tegevusi ellu viimas ja sellest ühte liitvast vahendist on neil operatiivsel tasandil suhteliselt ükskõik. Kuidas seda kasutada, milleks seda vaja on, mis lisakohustusi see juurde toob, kui palju see aega võtab? Meie jutupunkt (see mida teema vedaja teistele kolleegidele ette kirjutab) on, et kaasamise edukuseks ei piisa ainult kaasaegsetest tehnoloogilistest platvormidest – sellega peab kaasnema ka ametnike tööprotsesside ümberkorraldamine ning avatud halduskultuuri arendamine.
Vabaühendused on täna partnerluses tugevam ja koondunum pool, nemad on endid ise kokku liitnud. Riigi poolt iseloomustab fragmentaarsus ja pädevuspõhine hajali tegutsemine. Jah, vajalik selgitus siia juurde on see, et riigiaparaadi struktuur on jäik, teemad teada, tegevuskavad kokku lepitud.
AVP kui 21. sajandi mõõdupuu saab tähenduse siis kui me tabame temas selle varjatud vahendi mida enda kasuks tööle panna.
Kommentaarid
Ühtegi kommentaari pole veel lisatud. Sa saad olla esimene!