Iirlaste oma rahvakogu
Mulle kui mulluse Rahvakogu algatusrühma koordinaatorile pakkus Dublinis toimunud kahepäevasel AVP Euroopa konverentsil kõige enam pinget Iirimaal veel käimas olev katse töötada rahvakoosolekute käigus välja muudatused riigi põhiseadusesse. Erinevalt Rahvakogust on iirlased asja päris laialt ette võtnud, moodustades hakatuseks 100-liikmelise algatuskogu. Kolmandik algatajatest on poliitikud, kaks kolmandikku liikmeist värvati esindusliku juhuvalimi hulgast.
Minemata siinkohal korralduslikesse detailidesse*, mainin ära selle protsessi esimesed viljad. Lähiajal toimub Iirimaal üks või mitu referendumit, mille käigus tuleb teha otsus valimisea langetamise ja samasooliste inimeste abielude lubamise kohta. Hulk ettepanekuid on alles valitsuse hinnangut ja otsust ootamas. Kuivõrd tähtajad on juba osaliselt ületatud, siis pole puudust ka neist, kelle hinnangul on kogu protsess vaid demokraatia mängimine ja sellisena nurjunud. Eestlase pilgule on iirlaste rahvakogu teemade hulgas päris palju parlamentaarse töö korraldamise igavaid detaile. See-eest on seal aga ka huvitavaid, ehkki meile veidi võõristavaid küsimusi. Pole välistatud (st valitsus pole veel oma hinnangut andnud), et peagi kaob Iirimaa konstitutsioonist jumalateotuse ehk blasfeemia keeld ning selle asemele tuleb säte, mille järgi on iirlaste üheks alusväärtuseks usuline tolerants.
Nagu Eestis nii ka Iirimaal andis seesugusele demokraatia tervistamise katsele tõuke ulatuslik kriis. Kui Eesti vabakond läks otsustavalt liikvele parteide ebaõiglase ja väidetavalt ka ebaseadusliku rahastamise tõttu, siis Iirimaal sai põhiliseks motivaatoriks pea üleöö mullina lõhkenud sealne majandusime. (Hetkel on Iirimaa küll IMFi „reanimatsioonitoast“ koju kosuma lubatud, ent 65 miljardi eurone riigivõlg istub neil kukil ja paljude meelest lööb see koorem kõige rängemini just ühiskonna kõige nõrgemate liikmete huvidele). Ehk kui soovida veidi üldistada, siis raha paneb rattad käima.
Globaalses mõttes annab Iirimaal, Eestis ning Islandil toimuv aga märku sellest, et tuleviku demokraatia on asunud otsima oma 21. sajandi tulemuslikku toimepunkti osalus- ja esindusdemokraatia vahel. Pole vist juhus, et kõik mainitud kolm on üsnagi väikesed ja kompaktsed ühiskonnad ning iseseisvate riikidena mitte ülemäära vanad. Kui mõnes valdkonnas võib seda käsitleda kui puudust, siis tahtmine asju teistmoodi teha annab meile kindlasti trumbi.
Olari Koppel,
Eesti Koostöö Kogu juhataja, AVP juhtkomisjoni liige ja Rahvakogu algatusrühma koordinaator
*huvilised leiavad kogu vajamineva materjali keskkonnast https://www.constitution.ie/
Kommentaarid
Ühtegi kommentaari pole veel lisatud. Sa saad olla esimene!