Parlamentide positiivne hõlmamine AVP-sse
Neli aastat tagasi 8 riigi ja sama arvu valitsusväliste organisatsioonide algatatud Open Government Parnership (avatud valitsemise partnerlus – AVP) initsiatiiv ajab visalt juuri. Tänaseks on sellega liitunud 66 riiki, esimeses laienemisringis 2012. aasta kevadel tegi seda ka Eesti. Initsiatiivi eesmärgiks on innustada riikide valitsusi ja kodanikke järjest enam järgima avatud valitsemise põhimõtteid kasutades selleks IKT loodud uusi võimalusi. Avatud valitsemise põhiväärtusteks on valitsemise läbipaistvus, vastutavus ja dialoog ühiskonnaga. Sisuliselt on tegemist senise bürokraatliku ja pikatoimelise riigiaparaadi häälestamisega infoühiskonna lainele.
Seni on AVP põhitegijad olnud valitsused, kes koos vabaühendustega kavandavad ja viivad ellu avatud valitsemist arendavaid tegevusi. Eestis on praegu käimas teise AVP tegevuskava rakendamine. Riikide pingutusi ja edusamme endale võetud plaanide teostamisel hindab AVP raames loodud Independent Reporting Mechanism (sõltumatu aruandlusmehhanism). Seniste tulemuste analüüs lubab järeldada, et ainuüksi valitsuste pingutustest ei piisa, et pika aja jooksul juurdunud poliitikakujunduse ja riigihalduse tavasid muuta. Vaja on seadusandliku võimu panustamist ja eeskuju.
Kuidas lülitada parlamendid AVP protsessi – see teema kerkis päevakorda üsna varsti pärast seda, kui initsiatiivi kandepind valitsuste tasandil laienema hakkas. 2013. aasta kevadel otsustas AVP rahvusvaheline juhtkomitee ellu kutsuda parlamente kaasava töörühma nimetusega Legislative Openness Working Group (avatud seadusloome töörühm). Töörühma tegevust koordineerivad Tšiili Kongress ja NDI (National Democracy Institute). Praeguseks on selgunud töörühma pealmised tegevussuunad, mille siht on üks – kaasa aidata parlamentide seadusloomeprotsessi avatusele. AVP raames ei tõstatunud parlamentide avatuse teema tühjale kohale. Põhjaliku ettevalmistustöö tulemusena kiideti 2012. aasta sügisel Roomas toimunud e-parlamentide konverentsil heaks Declaration of Parliamentary Openness (parlamentaarse avatuse deklaratsioon). Dokumendi valmistasid ette erinevate riikide valitsusvälised ühendused, kes tegelevad parlamentide seirega. Deklaratsioon peegeldab vabaühenduste nägemust, kuidas tänapäeval peaks õigusloome toimuma. Deklaratsiooniga on praeguseks liitunud üle 160 organisatsiooni 82 riigist ja sellest on kujunemas platvorm vabaühenduste ja parlamentide dialoogi ergutamiseks seadusloome avatuse teemal.
Kuidas selline dialoog võiks toimuda ja millise tulemuseni viia – selleks pakub mõtteainet septembris Tbilisis toimunud konverents „COMMITTING TO OPENNESS: Parliamentary Action Plans, Standards, and Tools“ (Pühendumine avatusele: parlamentide tegevuskavad, standardid ja andmed). Konverentsi korraldas Gruusia parlament koostöös avatud seadusloome töörühmaga. Kahepäevane konverents keskendus põhiliselt kahele teemale: tehnoloogia võimalused parlamentaarse avatuse suurendamiseks ja parlamentide lülitumine rahvusvahelisse AVP protsessi. Tehnoloogia parlamentide avatusele piire ei sea, keerulisem on leida üksmeel kui avatud parlament peaks olema ja mida senise olukorra muutmiseks on vaja teha.
Gruusial oli konverentsil esitleda hea uudis – äsja oli kõigi parlamendifraktsioonide ja aktiivsete vabaühenduste esindajate koostöös valminud Gruusia avatud parlamendi tegevuskava 2015 – 2016 (Open Parliament Georgia Action Plan 2015-2016). Selles on kavandatud kokku 18 erinevat tegevust, mis peaksid muutma Gruusia rahvaesinduse töö läbipaistvamaks ja kaasavamaks. Tegevuskava elluviimist hakkab jälgima pidevalt tegutsev parlamendifraktsioonide esindus – läbipaistvuse ja avatuse nõukogu, kellele on partneriks vabaühenduste esindajatest koosnev nõuandev kogu. Tegevuskava koostamise keerukat protsessi toetas oma autoriteediga Gruusia parlamendi esimees David Usupashvili, kes konverentsil esinedes võis põhjusega saavutatu üle uhkust tunda. On ju Gruusia praegu maailmas üks väheseid riike, kus parlament on oma pühendumust avatud valitsemise põhimõtetele kinnitanud konkreetse tegevuskavaga. See, kas Gruusiast saab tõepoolest parlamentaarse avatuse lipulaev maailmas, nagu konverentsil kõlas, näitab aeg. Praegu aga saab Gruusia nautida rahvusvahelist tähelepanu olles AVP parlamentaarse suuna üheks teenäitajaks. Julgen ennustada, et tänavusel AVP tippkohtumisel Mexico City-s, kus esmakordselt kavas seadusloome avatuse trekk, on Gruusia põhitegija.
Kas meil Eestis on Gruusia kogemusest midagi õppida? Kindlasti on – kõigepealt seada, et Riigikogu avatus ei ole küsimus, mida saaks parlament lahendada ühepoolselt suletud uste taga. Loodetavasti õnnestub ka meil koostöö käivitada nagu Riigikogu esimees Eiki Nestor Paides Arvamusfestivalil lubas. Aeg on seda lubadust meelde tuletada.
Kommentaarid
Ühtegi kommentaari pole veel lisatud. Sa saad olla esimene!