Petitsiooniõigus tuleb seadustada
Kuigi Eesti põhiseadus on jõus juba üle 20 aasta, toob elu aeg-ajalt välja õigulikke tühimikke põhiseaduse rakendamisel. Praeguseks on Rahvakogu abiga selgeks saanud, et põhiseaduse §-is 46 sätestatud igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole ning saada vastus seadusega määratud korras, on vaid osaliselt rakendunud.
Riigikogu poolt 2004. a. novembris vastu võetud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus kohustab ametasutusi ja nende töötajaid pöördumistele vastama, kuid ei tee vastamise korras mingit vahet sõltuvalt adressaadist ega kirja iseloomust. Ka Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei pööra tähelepanu rahva hulgast tulnud ettepanekute menetlemisele. Nii ongi juhtunud, et Riigikogul puudub seninini seadusega määratud kord kodanike õigusloomet ja poliitikakujundust puudutavate pöördumiste arutamiseks; kodanikud aga ei usu, et nad Toompeal toimuvat saavad mõjutada. Märgukiri Riigikogule peab saama selge õigusliku sisu ja väljundi.
On ilmne, et Riigikogu pole võimeline ega ka kohustatud täiskogus menetlema iga laekuvat ettepanekut. Märgukirja esitajatele piirangute seadmisel tuleks aluseks võtta põhiseaduse § 11, mille kohaselt piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riigikogu töö iseloomu silmas pidades saame rääkida vaid avalikust märgukirjast ehk petitsioonist, mille kohta ei käi põhiseadusega kaitstud kirjavahetuse saladus. Selgeks tuleb vaielda, mitu toetusallkirja on piisav tõendamaks kaaluka avaliku huvi olemasolu teema tõstatamiseks Riigikogus. Allkirjade suur arv ei tohiks saada petitsiooni esitamise takistuseks, igati tuleks soodustada Riigikogule esitatava ettepaneku eelnevat arutelu, et inimesed teaksid, mida nad oma allkirjaga toetavad.
Rahvakogu 18. märtsil toimunud kaasatuse teemaseminaril jäi ettepanek luua märgukirjadele õiguslik väljund, sõelale edasiseks vaagimiseks aprilli alguses toimuval arutelupäeval. Juhul, kui Rahvakogu ühisloome tulemuseks on petitsiooniõiguse seadustamine, oleme astunud pika sammu avatud ja kodanike kaasava riigivalitsemise suunas.
Kommentaarid
Ühtegi kommentaari pole veel lisatud. Sa saad olla esimene!