Teatepulk Rahvakogult Riigikogule
Eelmisel kevadel ACTA-vastaste meeleavaldustega vallandunud massiline rahulolematus poliitilise võimuga on aasta jooksul küpsenud ratsionaalseteks ettepanekuteks, mida teha olukorra muutmiseks. Selle protsessi sisemine loogika ja sihikindel teostamine võib kõrvaltvaatajale jätta mulje tagaplaanil toimetavast poliittehnoloogist, kes loosungi „Aitab valelikust poliitikast“ all toimunud kirglikud meeleavaldused on kaaperdanud ja jääkeldri kontrollitud keskkonda suunanud. Nagu varemgi juhtunud, on sellegi „vandenõuteooria“ taga rahvaalgatuslikus korras toimuvate protsesside mittemõistnime. Seda on ka varasemalt juhtunud, kui meenutada omaaegseid kahtlustusi, mille kohaselt oli nii kodanike komiteede liikumise kui ka Rahvarinde taga KGB karvane käsi.
Meil tuleb harjuda sellega, et vaba ühiskond ei lase end kammitseda, heites varem või hiljem väljakutse poliitilisele võimule. See juhtus laulva revolutsiooni ajal, kui inimesed vabanesid hirmu kõidikuist ja see juhtub uuesti praegu meie silme all, aga hoopis teistes oludes ja teistel ajenditel. Nüüd ei ei nõua inimesed mitte rohkem vabadust, vaid suuremat osalust riigiasjade ajamises ning ausat ja avatud valitsemist.
Kuid lisaks juhtohjade haaramise võimele on kodanikuühiskonnal veel üks oluline omadus – tegevusviiside ja -vormide mitmekesisus ning olukorra jaoks sobivaima valimise võime. Ka rahvakoguni viivas sündmuste ahelas näeme erinevaid etappe: meeleavaldused, valupunktude sõnastamine Harta12 raames ja edasi lahenduste otsimine rahvakogu ühisloome teel. Üks etapp kasvas teiseks sujuvalt üle just siis, kui eelmine oli end ammenadanud. Ka vabariigi presidendi kaasamine protsessi oli vabakonna initsiatiiv, mitte vastupidi. Loomulikult ei toimunud see kõik ilma konkreetsete eestvedajateta, kuid need kerkisid esile vastavalt sellele, milliseid oskusi parajasti käsilolev etapp nõudis.
Rahvakogu raames toimunud ühisloomeprotsess ise koosnes samuti mitmest erinevast etapist, kus kasutust leidsid nii infoühiskonna loodud võimalused veebikeskonnas ideede kogumiseks ja aruteluks, ettepanekute süstematiseerimise ja ekspertanalüüsi faas, teemaseminarid ning lõpuks juhuvaliku põhimõttel kogunenud ühiskonnaliikmete näost-näkku arutelu sünergia. Selle kõige tulemuseks on ettepanekute kogum, mille president esitab Riigikogule. Teatepulk on rahvaesinduse käes ja neist sõltub, kui pika sammu astub Eesti edasi tänapäevase demokraatliku valitsemise teel, mida tähistab sõnapaar – avatud valitsemine.
Kommentaarid
Kommenteerimine on suletud.