Kuidas avatud valitsemise partnerlus (AVP) Eestis toimib?
Eesti liitumisel Brasiilias AVP-ga esindas riiki välisminister Urmas Paet
Eesti avaldas soovi AVP-ga liituda juba septembris 2011 ÜRO Peaassamblee ajal, kui uus algatus ametlikult eluõiguse sai. Sellele järgnes Eesti AVP tegevuskava koostamine, mida koordineerisid Välisministeerium ja Riigikantselei. Kuna AVP statuut näeb ette tegevuskava väljatöötamise koostöös kodanikuühendustega, siis avanes teemast huvitatud ühendustel võimalus dokumendi ettevalmistamisel kaasa rääkida. Koostöövormiks kujunes ümarlaud, milles osalesid lisaks vabakonna esindajatele ka tegevuskava väljatöötamise eest vastutavad ametnikud.
Võrgustiku esindaja Hille Hinsberg mõõdab Eesti AVP tegevuskava haaret
Ühiste pingutuste tulemusena sündis Eesti AVP tegevuskava, mille alusel Eesti liitus 2012. a. aprillis Brasiilias toimunud konverentsil rahvusvahelise initsiatiiviga.
Eesti AVP-s osalemise peamiseks eesmärgiks on suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Tegevuskava koondab kokku Eesti valitsuse tegevused kahes partnerluse võtmevaldkonnas, milleks on avalike teenuste arendamine ning ametnikueetika edendamine.
Tegevuskava kohaselt peab tegevuskava eest vastutav koordinatsioonigrupp igal aastal koostama tegevuskava täitmise raporti, mis on üheks aluseks tegevuskava uuendamisel ja selle rakendusmehhanismide täiustamisel. Lubatakse, et see toimub koostöös valitsusväliste osapooltega kaasamise head tava järgides.
Lisaks hindab tegevuskava täitmist sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon (Independent Reporting Mechanism – IRM) kaasates kohapealseid eksperte.
Paneeldiskussioon – Kuidas avatud valitsemine teoks teha? from RIA on Vimeo.
