AVP tippkohtumine Londonis tõestas algatuse elujõudu
Kaks aastat tagasi 8 riigi ja 8 valitsusvälise organisatsiooni poolt stardipaugu saanud avatud valitsemise partnerluse initsiatiiv hõlmab tänaseks 61 riiki üle maailma. Enamus neist, kaasa arvatud Eesti, olid kohal ka Londonis, kus Briti valitsuse korraldamisel toimus 31. oktoobril ja 1. novembril selle aasta tippkohtumine. Põhiküsimuseks oli – kas AVP annab konkreetseid tulemusi riikide liikumisel läbipaistva ja kodanikke kaasava valitsemise suunas?
Tippkohtumise plenaaristungid ja arvukad paralleelsed sessioonid käsitlesid avatud valisemise põhimõtete rakendamist kogu selle teema keerukuses. Riikide ja vabaühenduste esindajad said võimaluse jagada kogemusi, mis töötab ja mis mitte ning tutvuda innovaatiliste lahendustega, kuidas suurendada valitsemise läbipaistvuse ja kodanikukesksust. Olulist vastukaja leidis paljudes ettekannetes Briti valisuse eesistumisel prioriteediks tõusnud Open Data ehk masinloetavate andmete teema, millest on loota nii majanduslikku kasu kui ka abi korruptsioonivastases võitluses. Erilise tähelepanu alla on kerkinud rahanduse ja loodusvarade kasutamise läbipaistvus , mis peaks andma kodanikele võimaluse toimuvat jälgida ja valitsuselt aru nõuda.
Avatud valitsemise kõige keerulisemaks teemaks tõotab kujuneda valitsuse ja kodanike suhete ümberkujundamine tõelise partnerluse vaimus. Londonis tõdeti, et riikide AVP tegevuskavade ettevalmistamisel jäi side vabaühendustega pajudel juhtudel pinnapealseks. Tippkohtumisele eelnenud kodanikuühiskonna päeval jäi kõlama üleskutse kasutada senisest aktiivsemalt AVP-d kui platvormi, mille abil valitsust kodanikega koostööle ergutada.
„Avatud valitsemine on rahvaste jaoks absoluutselt fundamentaalne küsimus, et olla edukas 21. sajandil“ – need Briti peaministri Cameroni sõnad võtavad lühidalt kokku tippkohtumisel valisenud meeleolu.
