Uus AVP tegevuskava: kaks tähttegevust ja kasutamata võimalused
Ahjusoe avatud valitsemise partnerluse (AVP) 2018-2020 tegevuskava sõltumatu hinnang leiab, et käimasolev tegevuskava on varasemast ambitsioonikam ja konkreetsem, ent arutelud avatud valitsemise üle vajaksid hädasti värskeid nägusid ja ideid.
Alates 2012. aastast, mil Eestis käivitus esimene AVP tegevuskava, on tegevuskavade täitmisel silma peal hoidnud ka rahvusvahelise AVP võrgustiku sõltumatu hindamismehhanism (IRM). Koostöös kohaliku hindajaga annab IRM igale tegevuskavale hinnangu kahel korral: tegevuskava vastuvõtmise järel ning pärast tegevuskava lõppu.* Äsja ilmunud Eesti 2018-2020 tegevuskava lähtearuandes uurisime, kui kaasavalt toimus tegevuskava koostamine ning kas plaanitud kuuel tegevusel on potentsiaali muuta Eesti valitsemispraktikat avatumaks.
Leidsime, et tegevused on varasematega võrreldes juurde saanud nii ambitsiooni kui ka konkreetsust. Kaht kuuest tegevusest võib IRMi kriteeriumide järgi lugeda suisa võimalikeks „tähttegevuseks“ – need on konkreetselt sõnastatud, lähtuvad selgelt avatud valitsemise väärtustest (juurdepääs infole riigi tegevuse kohta, kodanikuosalus ja avalik vastutus) ning neil on suur potentsiaal muuta igapäevast valitsemist avatumaks. Tähttegevuse potentsiaali on tegevuskava tegevusel 1 (uue infosüsteemi loomine, mis koondaks õigusloome erinevad etapid IT-lahenduste abil terviklikuks vaateks; koordineerib Riigikantselei) ning tegevusel 5 (kasutajasõbraliku IT-tööriista loomine, mille abil kodanikud ja ametnikud saavad jälgida kohalike avalike teenuste taset; koordineerib Rahandusministeerium). Mõlema tegevuse puhul väärib kiitust ka uue tehnoloogia kasutamine avatud valitsemise edendamiseks, mida AVP väga tähtsaks peab. Kas need tegevused ka päriselt „tähti“ väärivad, selgub siiski alles pärast tegevuskava lõppu, mil IRM tegelikud tulemused luubi alla võtab. Seni aga tasub vabakonnal kätt pulsil hoida ja nende tööriistade kodanikusõbralikuks kujundamisel aktiivselt kaasa lüüa.
Aruandel jagub siiski ka pisut kriitikat. Ehkki tegevuskava koostamise protsess oli avatud ja kodanikuühendustel oli võimalik selle kujundamisel kaasa rääkida, kipub AVP Eestis seitsme aasta järel olema jätkuvalt nišiteema, milles osaleb käputäis võimekaid, kogenud ja paraku peamiselt Tallinnas tegutsevaid kodanikuühendusi ja eksperte. See, kuidas riiki valitsetakse, puudutab aga vahetult kõiki ühiskonnagruppe, vanadest noorteni ja linnaasumitest külaseltsideni. Sestap soovitasime AVP eestvedajatel eraldi pingutada selle nimel, et tuua AVP protsessi uusi hääli ja sidusrühmi. Esiteks aitab see saada aimu, kus on eri rühmade silmis need igapäevaelulised murekohad, mida avatum valitsemine aitaks lahendada. Teiseks on nii lootust ühiselt välja mõelda värskeid ideid, kuidas täpselt valitsemispraktikat timmima peaks: kuidas oleks igaühele tagatud ligipääs infole riigis toimuva kohta, millal ja millistel viisidel peaks kodanikke ja huvigruppe otsustesse kaasama ning milliseid mehhanisme on vaja luua, et ühiskond saaks avaliku võimu teostajaid nende tegevuse (ja tegevusetuse) eest ka tegelikult vastutusele võtta. AVP-st sobibki mõelda eelkõige kui lähenemisviisist või tööriistakastist, mille põhimõtted aitavad täita ühiskonna vajadusi mis tahes eluvaldkonnas.
Tutvu aruandega lähemalt siin: https://www.opengovpartnership.org/wp-content/uploads/2019/10/Estonia_Design_Report_2018-2020_EST.pdf
Info tegevuskava kohta: https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/avatud-valitsemise-partnerlus/tegevuskava-2018-2020
Lisainfo IRMi aruande kohta: https://www.opengovpartnership.org/documents/estonia-design-report-2018-2020/
Maarja Toots,
AVP sõltumatu hindaja
