Avatud valitsemine algab usaldusest
Jääkeldri protsessi raames vallandunud arutelu demokraatia toimemehhanismide täiustamiseks annab lootust, et Eesti astub pika sammu avatud valitsemise suunas. Selle oluliseks eelduseks on aga usalduse taastamine erakondliku poliitilise süsteemi vastu, mis on saanud ränga hoobi erakondade hämarate rahaasjade tõttu. Eakondade rahastamise korrastamine on seetõttu lähiaja kõige olulisem ülesanne. Rahvakogu veebilehel on selle kohta esitatud arvukalt ettepanekuid, enamasti soovitakse erakonnad maksumaksja „leivalt“ maha arvata. Emotsionaalselt on selline hoiak mõistetav, kuid emotsioonid ei pruugi olla head nõuandjad kaalutletud otsuste lagetamiseks.
Põhiseadusliku demokraatia toimimiseks peavad erakonnad suutma pakkuda ühiskonnale põhjalikult läbitöötatud ja väärtuspõhist poliitikat. See nõuab erakonnalt tugevat organisatsiooni, tihedat sidet rahvaga ja võimekust osaleda valijatelt saadud mandaadi alusel avaliku võimu teostamisel. Poliitiline konkurents peab olema aus ja avatud, erakondade rahaalikad läbipaistvad ning piisavad neile seadusega pandud ülesannete täitmidseks.
Praegune erakondade rahastamise korraldus neid eesmärke ei täida, eelkõige Riigikogus esindatud erakondade ebaproportsionaalselt suure riigieelarvelise toetuse tõttu. Arvestades seda, et erakond on vahendajaks ühiskonnaliikmete erahuvide viimisel avaliku poliitika sfääri, on otstarbeks rahastada erakondi nii era- kui avaliku rahaga. Erasfäärist laekuksid erakonnale liikmemaksud ja seadusega lubatud annetused, need peaksid olema jälgitavad internetikeskkonnas reaalajas. Erakonna liikmemaksu suurus tuleb kehtestada erakonna põhikirjaga ja seadusega määrata annetuse aastane ülempiir ühe annetaja jaoks.
Riigieelarveline toetus erakondadele peab jätkuma, et välistada eraraha liigne mõju erakondade tegevusele. Riigieelarvelise eraldise jaotamine peab arvestama nii parlamendiväliste erakondade vajadustega kui ka toetama Riigikogus esindatud erakondade tegevust valijatelt saadud mandaadi alusel. Arvestades eelöeldule lisaks rahvakogu veebilehel esitatud arvukaid ettepanekud seostada riigieelarvest rahastamine kogutud liikmemaksudega, pakun riigieelarvelise eraldise jaotamiseks erakondade vahel järgmise skeemi.
Pool riigieelarvelisest eraldisest (2013. aastal 5.4 miljonit eurot) jaotatakse kõigi Riigikogu valimistel vähemalt 1% valijate toetuse saanud erakondade vahel proportsionaalselt saadud häältega, veerand eraldisest jagatakse võrdselt kõigi erakondade vahel, kes ületasid 1% künnise ja viimane veerand proportsioonalselt erakondade poolt eelmisel aastal kogutud liikmemaksuga. Eraldise suurus riigieelarves tuleks iga-aastaselt läbi arutada avalikkusega püüdes saavutada tasakaalu erakondade ja vabaühenduste toetamisel.
Henri Sepp
31.01.2013 17:51
Lugupeetud L.Hänni
Erakondade suursponsoritel on ka praegu suur mõju erakondade üle. Seaduseid saab Eestis osta. Eriti kaval on sponsoreerida korraga nii koalitsiooni- kui ka opositsiooniparteisid. See tagab et ka opositsioon hääletab sponsori huvide poolt… Miks me peaksime siis sellesse protsessi veel lisama rahva raha läbi eelarve? Mõttekam ehk oleks toetada hoopis neid, kes tõesti abi vajavad (näiteks pensionärid).
Liia Hänni
31.01.2013 22:03
Rahvakogu ongi selleks, et olukorda muuta, seepärast ei peaks eeldama, et kõik jääb vanaviisi. Kuigi seaduste ostmisest räägitakse, on seda praktikas raske teha. Kogu seaduseelnõude menetlemise protsess on veebis jälgitav http://www.riigikogu.ee veebilehel, kui midagi kahtlast toimub, võib sellele jälile saada. Selleks, et suursponsorite mõju vältida, tuleks ühele annetajale kehtestada annetuse aastane ülemmäär. Sel aastal saavad erakonnad kokku riigieelarvest ligikaudu 5.4 miljonit eurot, mis teeeb ühe valimisõigusliku kodaniku kohta umbes 6 eurot aastas. Sellega vaevalt pensionäride olukorda eriti parandab. Erakondadelt tuleb nõuda läbimõeldud lahendusi nendele keerukatele valikutele, mida tänapäeva maailm meie rahva ette seab. Selle nimel olen ma maksumaksjana valmis erakondi toetama.
Rudolf Osman
05.02.2013 13:15
Väljapakutud rahastusskeemiga ei saa nõus olla, kuid muus osas olen artikli autoriga valdavalt sama meelt. Erakondi peab rahastama nii era- kui avaliku rahaga, kuna maailmavaadete ja poliitiliste ideede aus konkurents on kõigi ühiskonna liikmete huvides. Nüüd aga konstruktiivset kriitikat:
Esiteks ma tahaks seada tõsise küsimärgi alla summa “5,4 miljonit eurot”. Ma saan aru, et see on riigieelarves kirjas, kuid miks on just see summa, mida on 2013. aastal vaja erakondadele eraldamiseks? Kust on see summa võetud? Kas see summa saadi kokku kulupõhise arvutuse tulemusel? Miks mitte 10 miljonit eurot või 1 miljon? Paluks rohkem detaile.
Teiseks ma ei poolda lahendust, kus erakondi rahastataks riigieelarvest mahupõhiste näitajate alusel nagu liikmete arv, valimistel saadud häälte arv, esinduskogu kohtade arv, laekunud liikmemaks jmt. See põhjustab probleemi demokraatia seisukohast – riigieelarvest toetatakse rohkem võimuerakondi ning põlistatakse kehtivat võimu või siis antakse raha sinna, kus on rohkem raha (RE eraldise sidumine laekunud liikmemaksuga). Ma ei näe väljapakutud skeemi puhul faktipõhist arutluskäiku, kuidas selliselt riigieelarve eraldise jaotamine nimetatud demokraatia probleemi lahendab või miks on see hea lahendus.
Oluliselt rohkem läbipaistvam ja demokraatlikum oleks riigieelarve eraldise jaotamine võimalikult võrdselt ja sellises mahus, mis oleks piisav erakondade eesmärkide saavutamiseks, mida ühiskond neilt ootab (maailmavaate tutvustamine, osalemine debattides, poliitikate väljapakkumine jms). See tagaks ka vähem esindatud ideede või uute maailmavaadete pildile saamist. Minu poolt väljapakutud skeem eeldaks detailset/faktipõhist arvestust kulude osas, mida ühe erakonna tegevusteks on vaja teha. Selle pinnalt tuleks tekitada kulunormid, millest rohkem riigieelarvest raha ei saaks ei erakonna suuruse, häälte arvu ega mõne muu mahupõhise näitaja alusel.
Idee ja arutluskäik on ka rahvakogu veebis üleval: http://www.rahvakogu.ee/ideas/59-erakondade-rahastamine-riigieelarvest-kulupohiseks
Rudolf Osman
05.02.2013 13:26
Lisan veel seda, et internetikeskkonnas peaks reaalajas olema jälgitavad nii sissetulekud KUI väljaminekud. Ainult liikmemaksude ja annetuste avaldamine on poolik lahendus ja usaldust ei loo. Tähtis on näha nii seda, kelle käest ja kui palju raha tuli, kui ka seda, kelle kätte ja kui palju läks ning raha liikumise ajalist mõõdet.
Idee ja arutluskäik rahvakogus: http://www.rahvakogu.ee/ideas/62-erakondade-kontovaljavotted-avalikuks-reaalajas
Liia Hänni
06.02.2013 13:17
Asjalik ettepanek, avalikustamisele seab piiri vaid isikuandmete kaitse seadus. Tuleb arvestada aga sellega, et andmete veebi panek ei taga veel läbipaistvust, see nõuab andmete täiendavat töötlemist.
Rudolf Osman
06.02.2013 17:13
Kui avalikustamine teha erakonnaseadusega kohustuslikuks, siis isikuandmete kaitse seadus piire ei sea, vt § 11 lg 1. Avalikustamise eesmärk on ennetada mõjuvõimuga kauplemist, mispuhul on avalik huvi ülekaalukam, kui andmesubjektide õigused.
Andmete veebi panek on ainult üks mitmest meetmest rahastamise läbipaistvuse tagamisel, mida tasub tõsiselt kaaluda. Kontoväljavõtete andmete pealt saab aga teha analüüse ja esitada täpsustavaid küsimusi.