< Tagasi lehele Arvamuslood

Petitsiooniõigus tuleb seadustada

25.03.2013 Autor: Liia Hänni

Kuigi Eesti põhiseadus on jõus juba üle 20 aasta, toob elu  aeg-ajalt välja õigulikke tühimikke põhiseaduse rakendamisel.   Praeguseks on Rahvakogu abiga selgeks saanud, et põhiseaduse §-is 46 sätestatud igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole ning saada vastus seadusega määratud korras,  on vaid osaliselt rakendunud.

Riigikogu poolt  2004.  a. novembris vastu võetud  märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus  kohustab ametasutusi ja nende töötajaid pöördumistele  vastama, kuid ei  tee  vastamise korras mingit vahet  sõltuvalt adressaadist ega kirja iseloomust.  Ka Riigikogu kodu- ja töökorra seadus  ei pööra tähelepanu rahva hulgast tulnud  ettepanekute menetlemisele.   Nii ongi juhtunud, et  Riigikogul puudub seninini seadusega määratud  kord  kodanike õigusloomet ja poliitikakujundust puudutavate pöördumiste arutamiseks;  kodanikud aga ei  usu, et nad Toompeal toimuvat saavad mõjutada.  Märgukiri Riigikogule peab saama selge õigusliku sisu ja väljundi.

On ilmne, et Riigikogu pole võimeline ega ka kohustatud täiskogus menetlema  iga laekuvat ettepanekut.  Märgukirja esitajatele piirangute seadmisel tuleks aluseks võtta  põhiseaduse § 11, mille kohaselt piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.    Riigikogu töö iseloomu silmas pidades saame rääkida vaid avalikust märgukirjast ehk petitsioonist, mille kohta ei käi põhiseadusega kaitstud kirjavahetuse saladus.  Selgeks tuleb vaielda, mitu  toetusallkirja on piisav tõendamaks kaaluka avaliku huvi olemasolu teema tõstatamiseks  Riigikogus.  Allkirjade  suur arv ei tohiks  saada petitsiooni esitamise  takistuseks, igati tuleks soodustada Riigikogule esitatava ettepaneku  eelnevat  arutelu, et   inimesed teaksid, mida nad oma allkirjaga toetavad.

Rahvakogu 18.  märtsil toimunud kaasatuse teemaseminaril  jäi ettepanek  luua märgukirjadele õiguslik väljund,  sõelale edasiseks vaagimiseks aprilli alguses toimuval arutelupäeval.  Juhul, kui  Rahvakogu ühisloome tulemuseks on  petitsiooniõiguse seadustamine,  oleme astunud pika sammu avatud ja kodanike kaasava riigivalitsemise suunas.

Kommentaarid

Ühtegi kommentaari pole veel lisatud. Sa saad olla esimene!

Kommenteeri