Aasta 2013 teel avatud valitsemisele
Laenasin teeloleku kujundi aasta tagasi kirjutatud arvamusloost, milles püüdsin hinnata 2012. aastal toimunut avatud valitsemise partnerluse ehk AVP nurga alt vaadates. Siis sai kokkuvõte kriitilis-optimistlik. Kuhu oleme möödunud 2013. aastaga välja jõudnud?
Kui arengut hinnata rahvusvahelises vaates, siis on 8 riigi ja 8 valitsusvälise organisatsiooni poolt 2011. aasta sügisel algatatud initsiatiiv valitsemise kaasajastamiseks infoühiskonnas jõudsalt levinud, hõlmates paari aastaga 62 riiki. Eesti ühines teatavasti protsessiga teises liitujate laines 2012. aasta aprillis, kui sai valmis valitsuse AVP tegevuskava. Esimesed liitunud riigid on juba läbinud tegevuskavade täitmise hindamise, mis hõlmab valitsuse enesehinnangut ja sõltumatut Independent Reporting Mechanism e. IRM raportit. Teise laine riikidel, sh. Eestil on hindamisprotsess parajasti käsil. See algas valitsuse AVP tegevuskava täitmise enesehinnangu raportiga, millele lisandub hiljemalt selle aasta märtsis IRM raport. Viimase koostamise põhiraskus on kanda kohalikuks eksperdiks valitud Hille Hinsbergil.
AVP tegevuskava täitmise aruandlus on mõeldud välja selgitama, kuivõrd tõsiselt on valitsused pingutanud läbipaistva, ausa ja kaasava valitsemise arendamisel. Eesti seadis AVP-ga liitudes eesmärgiks „suunata valitsuse ja kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ning jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega“. Konkreetselt keskendub tegevuskava kahele AVP võtmevaldkonnale, milleks on avalike teenuste arendamine ning ametnikueetika edendamine. Kavandatud konkreetsete tegevuste osas liitumine AVP-ga otseseselt midagi uut varemplaanitule ei lisanud, küll aga koondas valitsuse tegevuskavas seni hajutatult esitatud tegevused ühise nimetaja alla ja andis võimaluse toimuvat käsitleda avatud valitsemise eesmärkidest lähtuvalt.
Kuid tähtsam, kui „linnukene“ konkreetse tegevuse juures, on avatud valitsemise põhimõtete üldine kõlapind avaliku võimu tasandil ja ühiskonnas tervikuna, sest just see loob eeldused valitsemiskultuuri muutumiseks. Kes suudab meenutada, milliseid avatud valitsemist väärtustavaid sõnumeid on Eesti valitsus läinud aastal rahvale edastanud? Oleme korduvalt kuulnud, kui tähtis on eelarve tasakaal ja kui häid otsuseid on valitsus selles vallas teinud. Aga kuidas kohandada valitsuse tööstiili vastavaks ühiskonnaliikmete järjest kasvavale soovile riigiasjades kaasa rääkida, sellest ei sõnakestki. Isegi president, olles end profileerinud Eesti e-riigi eestkõnelejaks, eelistab rääkida pigem küberjulgeolekust ja e-teenustest kui tehnoloogia võimalustest demokraatia elavdamiseks. Pole siis ime, et jätkuvalt jõuavad Riigikokku kabinetivaikuses sündinud seaduseelnõud, kuigi kõik võimalused nende eelnevaks tutvustamiseks avalikkusele on olemas. Viimast näidet, autode käibemaksustamise reeglite muutmist, ei pea kaugest minevikust otsima. Keeruline on sellises olukorras lugeda täidetuks AVP tegevuskavas püstitatud eesmärki saavutada poliitika kujundamise suurem avatus ja ettenähtavus ning riigi ja kodanike vahelise dialoogi hoogustumine.
Tõsi, dialoogi hoogustumine on aastal 2013 siiski toimunud, ehkki hooandjaks olid pigem kodanikud kui valitsus. Rahvakogu läheb ajalukku kui katse avatud valitsemise põhimõtted riigis altpoolt tuleva initsiatiivi korras maksma panna. Sest probleemid, millele Rahvakogu püüdis lahendust leida, puudutavad avatud valitsemist kõige otsesemalt: erakondade aus ja avatud toimimine, poliitilise korruptsiooni vältimine ning avalikkuse osalus poliitikas valimiste vahelisel ajal. Kuigi valitsuse asemel ärgitasid kodanikud dialoogile Riigikogu, on seadusandliku võimu kaasamine ehk isegi tõhusam kui valitsuse „ümberkasvatamine“. Arvestades seda, et alanud aastal käivituvad ettevalmistused 2015. aasta Riigikogu valimisteks, võib loota, et rahvaesindajate suhtumine rohujuuretasandilt tulnud ettepanekutesse saab olema soosivam kui senini. Vähemalt erakondade moodustamise ja valimistel osalemise tingimusi on lootust leevendada ning erakondade rahastamist läbipaistvamaks muuta. Põhiseadusliku rahvavõimu teostamise seisukohalt on väga oluline rahvaalgatuse seadustamine kollektiivse märgukirja vormis, mis võimaldab avardada rahva ja Riigikogu vahelist dialoogi. Vastav eelnõu on Riigikogus läbinud 1. lugemise.
Veel üks oluline sündmus jääb tähistama aastat 2013 – kohalikud valimised. Kuigi avalik võim pole avatud valitsemist ega seda ergutavat AVP protsessi pidanud vajalikuks meedias laiemalt tutvustada ja ühiskonnale teadvustada, on mõiste „avatud valitsemine“ mingil kummalisel kombel ometigi mõjule pääsenud. Seda võis kohata nii erakondade kui ka kodanike valimisliitude valimisplatvormides ühe keskse lubadusena muuta otsustavalt senist valitsemisstiiili. Aeg näitab, kas need head kavatsused ka teoks saavad. Kindlasti oleks tõenäosus edu saavutamiseks suurem, kui kohalikud omavalitsused suudaksid avatud valitsemise suunas liikumise võtta oma ühiseks sihiks ja panustada kogemuste vahetamisele ja koostööle.
Alanud aastaga 2014 on Eesti AVP-osalemisele saabunud küpsuseeksami aeg. Lähima 2–3 kuu jooksul tuleb ette valmistada uuendatud tegevuskava, mille koostamise põhimõtete ja ajagraafiku suhtes ei ole seni selgust. Samal ajal nõuab AVP reeglite järgimine, et tegevuskava sünniks laiapõhjalise ühiskondliku arutelu ja koostöö tulemusena. Pole põhjust arvata, et avatud valitsemist väärtustavad vabaühendused lasevad valitsusel lati alt läbi lipsata ning nõustuvad copy-paste meetodil koostatud tegevuskavaga. Eesti väärib paremat.
Kommentaarid
Ühtegi kommentaari pole veel lisatud. Sa saad olla esimene!