Autori Liia Hänni artiklid
-
Parlamentide positiivne hõlmamine AVP-sse
Neli aastat tagasi 8 riigi ja sama arvu valitsusväliste organisatsioonide algatatud Open Government Parnership (avatud valitsemise partnerlus – AVP) initsiatiiv ajab visalt juuri. Tänaseks on sellega liitunud 66 riiki, esimeses laienemisringis 2012. aasta kevadel tegi seda ka Eesti. Initsiatiivi eesmärgiks on innustada riikide valitsusi ja kodanikke järjest enam järgima avatud valitsemise põhimõtteid kasutades selleks IKT … Loe edasi >
-
Käes on lubaduste täitmise aeg
Hiljuti ametisse asunud valitsusliit andis kõlava lubaduse muuta riigijuhtimise avatumaks ja paindlikumaks. „Pean ainuvõimalikuks, et ministrid lähtuvad oma töös avatud valitsemise põhimõtetest. Läbipaistvus ja kodanike kaasamine otsuste tegemisel on saanud uueks normaalsuseks, vajalikuks usaldusliiniks kodanike ja valitsuse vahel“ – selgitas peaministri kandidaat Taavi Rõivas oma arusaama Riigikogu kõnetoolist valitsuse moodustamiseks volituste saamisel. Nüüd, kus volitused … Loe edasi >
-
Aasta 2013 teel avatud valitsemisele
Laenasin teeloleku kujundi aasta tagasi kirjutatud arvamusloost, milles püüdsin hinnata 2012. aastal toimunut avatud valitsemise partnerluse ehk AVP nurga alt vaadates. Siis sai kokkuvõte kriitilis-optimistlik. Kuhu oleme möödunud 2013. aastaga välja jõudnud? Kui arengut hinnata rahvusvahelises vaates, siis on 8 riigi ja 8 valitsusvälise organisatsiooni poolt 2011. aasta sügisel algatatud initsiatiiv valitsemise kaasajastamiseks infoühiskonnas jõudsalt … Loe edasi >
-
Räägime asjast!
Valimised on selleks korraks läbi ning Eesti valdade ja linnade järgmise nelja aasta võimumustrid selgumas. Kuid veelgi olulisem sellest, kes on võimul ja kes opositsioonis, on küsimus – millised eeldused lõid äsjased valimised kohaliku demokraatia arenguks? Kas võime loota, et senisega võrreldes suureneb avaliku võimu teostamise ausus, läbipaistvus ning viljakas koostöö kohalike kogukondadega? Valimiskampaanias tõstatus … Loe edasi >
-
Rahvakogu antud hoog ei tohi vaibuda
Eelmisel aastal vallandunud üldine rahulolematus erakondliku poliitika ja võimu teostamise senise praktikaga andis tulemuseks Rahvakogu protsessi, millle käigus sündisid ettepanekud olukorra muutmiseks. Sisuliselt on tegemist kodanike panusega avatud valitsemise väärtuste kinnistamiseks, milleks on läbipaistev, aus ja dialoogialdis avalik võim nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Riigikogul on võimalus vabariigi presidendi poolt Toompeale toimetatud ettepanekud seaduse … Loe edasi >
-
Teatepulk Rahvakogult Riigikogule
Eelmisel kevadel ACTA-vastaste meeleavaldustega vallandunud massiline rahulolematus poliitilise võimuga on aasta jooksul küpsenud ratsionaalseteks ettepanekuteks, mida teha olukorra muutmiseks. Selle protsessi sisemine loogika ja sihikindel teostamine võib kõrvaltvaatajale jätta mulje tagaplaanil toimetavast poliittehnoloogist, kes loosungi „Aitab valelikust poliitikast“ all toimunud kirglikud meeleavaldused on kaaperdanud ja jääkeldri kontrollitud keskkonda suunanud. Nagu varemgi juhtunud, on sellegi „vandenõuteooria“ … Loe edasi >
-
Petitsiooniõigus tuleb seadustada
Kuigi Eesti põhiseadus on jõus juba üle 20 aasta, toob elu aeg-ajalt välja õigulikke tühimikke põhiseaduse rakendamisel. Praeguseks on Rahvakogu abiga selgeks saanud, et põhiseaduse §-is 46 sätestatud igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole ning saada vastus seadusega määratud korras, on vaid osaliselt rakendunud. Riigikogu poolt 2004. … Loe edasi >
